Barokkstiilis ehitatud loss oli justkui mõnest vanast romaanist välja astunud, ning tegi meeleolu ja elamuse tuhandeid kordi erilisemaks kui ta võibolla mõnes muus kohas toimununa oleks olnud.Esinejad paiknesid akende all ja aknede taga viirastus päikeseloojang ja just lahtiläinud pungadega puud, mis aitas ümbruse sarnanemisele muinasjutuga veel eriliselt kaasa. Ettekandmisele tulid esmalt paar kirglikku mustlaselugu, siis rändajist kõnelevad lood, samuti lood armastusest, mille lõpetasid lood muinasjuttudest. Kava tundub esmapilgul kirev, ent kõik lood kandsid eneses seda ühte ja sama teadmatust ja igatsust.Palad olid küll erinevad, ent nende järgnevus üksteisele oli ometi perfektne. Laulja valitses oma häält väga osavalt ja meisterlikult. Tema hääleulatus võttis vahel imestama ja tunnustust jagama
.Armastuseavaldus on tema meelest korraga nagu iseenese haledaks, jõetuks ja abituks tunnistamine, millegi niisuguse äraandmine, mida enam tagasi ei saa. ..:Armastuski on lõppematu maadlus, kus üleni prügiseks saadakse, kuid räägitakse hoopis muust. Käisid koos ühes klassis. Vilma süda on kurb, lahkumise vari tumestab ta tundeid, sunnib mõtlema nkraid mõtteid. Ta süda võpatab, kui mõtleb Jaanuse sõjaväkke minekule; hellusepuhangus viskub ta poisile kaela. lk 94 Mustlaselugu lk 97 erutab Vilmat -> meenutus aastast 1941 (lk 98) Edgar, Taaveti ainus poeg. tõsine ja juurdlev, temas on läbi löönud vanaisa Matsi kaine ja karske meel. Jaanus pole suur viinamees, aga tublist punnsuutäiesti ära ei ütle. Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Armastab kodumaad loomulikult, omakasupüüu ja teeskluseta nagu kiviaja inimene oma koobast. Kodumaa -
annaabi.ee 
