õpinud ja need seletasid, et ainult Paris on linn, kus kunstis täiusele võib saada." Mõne kuu pärast Ahvenamaalt: "Mis sügisel just ette võtan, s.o. kuida Parisi poole rändan -- ei tea." -- "Mehed lähevad ka enamiste kõik Parisi. Mis parisisi ka pääle hakkata on ka kõigil kirju, aga peab ometi kofd maailma minema, kui see ka elu maksab, sest ükstakõik kuda inimene sureb, ehk kus ta sureb." Päris mõistetav, et sel "esteetilisel mustlasel" (Gustav Suits) kujunes elu lõpuni nö. elusümboliks või -kujundiks mustlaslik, vaba rännurahva eluviis, millele vihjab loominguski mitu mustlaste portreed. On säilinud katkeid Mäe ilmselt ulatuslikust kirjavahetusest, mis valgustavad pigem inimest ja olusid kui kunstnikku. Küllap ei olnud ta teoretiseerija, ta mõtles värvides, vormides ning püüdis enndast nende kaudu väljendada. Temas kees otse haigluseni
kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik. Kawe kelder rahvalik laul Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud. :,: Aeg pikk ja pime on, ma kaugel kallimast ja mitte iialgi ei näe vist sind. :,: Oli õigus mustlasel, kes ette kuulutas, et trellid tugevad mind ootavad. :,: Ära võeti vabadus, jäi järel' mälestus ja hinges igatsus vaid kallimast. :,: Ära nuta, neiuke, elus õnne soovin sul'! Mind taband õnnetus on noorusteel. :,: Kui leiad teise sa, mind ära unusta kord meie südames oli kevade. :,: Kui möödus kevade, möödus õnn ja armastus 8 ja, süda, sinuga jäi mälestus. :,: Sul linnu vabadus, ma Kawe keldris all,
annaabi.ee 
