Carmen Prosper Merimee Teos räägib noorest mustlannast, kes oli oma välimuselt palju kenam kui kõik teised tema rahvusest. Ta oli neiu, kes rabas enamikku noormehi ja pani neid endasse armuma esimesest silmapilgust. Carmen oli oma iseloomult väga kaval ning salapärane. Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle
tõestada. Seega võib seda väidet isegi mõnes mõttes tõeks pidada, ilu mängib töhtsat rolli elus ja määrab väga palju inimese tuleviku osas. Minu arust on see väga vale suhtumine, sest iga inimene on väärt võimalust ennast tõestada ning ilu mängib selles suhtes kõige väiksemat rolli. Paraku ei saa selle vastu midagi teha, sest inimesed tahavad kokkupuutuda ainult kenade inimestega ja nii on see olnud kaua. Hugo romaanis oli peategelaskeks mustlannast tüdruk esmeralda, kes oli tohutult ilus ja teda peetakse ka üheks ilu sümboliks kirjanudus maastikul. Hugo on Quasimodo ja Esmeralda loonud täielikeks vastanditeks. Esmeralda on noor lihtsameelne neiu, kes ei oska nöha inimestes halba. Mustlastüdruk on tantsijanna ning teoses on kirjeldatud kohti kus neiu tantsib ja kuidas inimesed jäävad seisma imetlema seda ilu. See näitabki, et kui sul on ilu on inimesed ka sinu välimusest võlutud ja suhtuvad sinusse hästi
Igaüks otsustagu selle üle, kuidas ise tahab. Mina olen ainult kroo-nikakirjutaja. Nii seisis ta juba mõnda aega, vahtides ebamääraselt tühjusse, sõnagi rääkimata, nõjatudes kamina nikerdatud simsile, kui Fleur-de-Lys järsku ümber pöördus ja teda kõnetas (lõppude lõpuks oli vaene preili tusane ainult vastu oma südame häält). 232 «Armas onupoeg, kas te ei kõnelnud meile ühest väikesest mustlannast, keda teie paar kuud tagasi oma öisel valvekäigul vargajõugu küüsist päästsite?» «Küllap vist, armas nõbu,» vastas kapten. «Vahest seesama mustlanna tantsibki seal kirikuesisel? Tulge vaadake, kas tunnete ta ära, armas onupoeg Phoebus.» Ses mahedas kutses enda juurde tulla ja ka selles, et preili teda nimepidi hüüdis, peitus salajane soov ära leppida. Kapten Phoebus de Cäteaupers (temap see on, kes selle peatüki