kuidas see mulle meeldis, sest ma lihtsalt ei mäletaks seda pärast lugemist. Põhimõtteliselt võib õelda, et see raamat meeldis mulle aga lõpp oli veidi ettearvamatu, kuna arvasin et don Jose ja Carmen lepivad ära ja hakkavad koos elama uut elu aga ei juhtunud nii. Mulle meeldis raamatu ülesehitus, kuidas nad tuttavaks said, kohtusid taas. Ma arvan, et autor tahtis sellega õelda, et armastusel on võimas vägi, nii ka mustlannal. 2
suhutmisega; teiseks- sündmustikuta kultuuriromaan, ehituskunsti kivine eepos keskaegse Pariisi taustal. Romaani põhisüzeeks on võitlus Esmeralda ümber, mida peavad, nagu eespool märgitud, neli meest. Kõige nigelam osa on filosoofil ning luuletajal Gringoire'il. Ülejäänud kolmel on tütarlapsega ülimalt melodramaatilised suhted, mis on ülepingutatult paljude õnnetusttoovate juhuste tõttu saatuslikud. Kõigiga neist kolmest tekib mustlannal vahekord, mille laad sõltub iga mehe sotsiaalsest palest kuna oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Raamatut läbiv teema on saatus. Olen seisukohal, et inimese saatus on talle sünnihetkel kaasa antud. Kahjuks ei saa seda öelda raamatukangelaste kohta, nende saatus on selline, nagu autor selle ette näeb ja vaid tema saab seda muuta. Võiks ju öelda, et Esmeralda oleks saanud ise oma saatust mõjutaja, valides Claude Frollo, olekski kõik olnud teisiti