saavutamist. Wolandil ei oleks olnud õigust käituda mefistolikult. Ennustajal oli kokkupuuteid paljude inimestega, eriti seoses etendusega. Selleks, et laval esineda, saatis ta varieteeteatri direktori Stjopa jalust ära, et ise asuda tema korterisse elama. See on näide järgmisest mefistolikust käitumisest, mis oli vale, sest Stjopa ei olnud midagi valesti teinud. Ta oli lihtsalt kõrgel ametipostil, mis otseselt häiris professori karjääri mustkunstnikuna. Wolandile jäi ka ette korteriühistu esimees Nikanor, kelle ta suudab lavastada süüdi välisvaluuta omamises. Teadagi, revolutsioonijärgses Moskvas ei tohtinud omada ühtegi rahaühikut peale rubla või kopika. Kasutades oma andeid, muutis ta Nikanori rublad dollariteks, teatas miilitsale ning too pisteti pokri. Jällegi ei saanud kannataja kurjade jõududele vastu. Nii on ka mõnikord kohtupidamises, kus süütu mõistetakse vangi. Tavaliselt
Tänu oma uudsele esinemismaneerile tõi ta trikid publikule lähemale ning kaotas seni valitsenud ,,ime" olemuse. Trikke jälgiti küll suu ammuli, ent enam ei seostatud neid religiooniga. Lisaks mustkunstile on Houdin suure panuse andnud ka mehaanika arengule. Kellassepana tundis ta hästi ,,hammasrataste maailma" ning tema leiutatud automaadid on siiani paljudele inseneridele eeskujuks. Kuigi Robert-Houdin elas vaid 66 aastaseks, töötades neist mustkunstnikuna ainult kümme, on tema panus illusionismi arengule üks suurimaid. Tänapäevani ei ole suurmeistrit unustatud, nii tema maja kui muuseum on kujunenud turistide lemmikpaikadeks. 35 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mäkela, S. (1994). Mustkunstiraamat. (Väikeste kärbetega kuues trükk, Tõlkinud Ootsing, S). Tallinn: Valgus. 288 lk. 2. Robert-Houdin, J. E. (1990). The Secrets of Stage Conjuring
annaabi.ee 
