oma leviala. Taimed vajavad viljastumiseks teise isendi õietolmu. Ahtalehise mustika istandikus on oluline mustikaõite risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni 1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev lumi oksi ja pungi külmumast. Kännasmustikas kasvab 1-3 meetri kõrguse põõsana. Marjad on suured- kuni 10 grammi. Talvine külm kahjustab tihti põõsaid ning seega on neid vaja katta. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab aga saagi valmimist isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisega. Kultuurmustika marjade maitse on magusam kui Eesti metsamustikal. Marjad on olenevalt sordist kuni väga suured ja valmivad juulis-augustis. Söömisel ei määri suud ja esimesed marjad valmivad kolmandal või neljandal aastal peale istutamist (Metsa talu koduleht, http://taimed.ee/index.php?page=113 (22.05.2013)).
või 4. aastal, sõltuvalt istutatud taimede vanusest. Suure saagi ja kvaliteetsete viljade saamiseks on tähtis risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Õitsemise ajal on oluline järgida, et istandikus on piisavalt tolmeldajaid. Ka soojadel ja päikesepaistelistel ilmadel on tolmeldajaid istandikus vähe näha tuleb neid juurde tuua. Üheks peamiseks tolmeldajate ärameelitajateks mustikate õitsemise ajal on võilill, seetõttu on vaja ümbrust niita. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses olulisi erinevusi ei ole. Rohukamarat kileribade vahel niidetakse vähemalt kord kuus. Liiga kõrge rohuga aurub reavahest taimede kaudu rohkem, mis mõjutab ka mustikataimede niiskustingimusi. Kõrge rohuga suureneb õhuniiskus, see soodustab haiguste ja kahjurite levikut.