Toiduainete keemia Toiduaine tööstuse lisaained: Säilitusained Antioksüdandid Emulgaatorid, stabilisaatorid, tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid ning bensoehape ja bensoaadid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kond...
üle otsustatakse eelkõige marjade värvumise järgi – need peavad olema üleni ühtlase, iseloomuliku värvusega. Oluline on marja viljavarre kinnituskoha ümbrus, sest just see osa värvub viimasena. Kui vilja kest on omandanud õige värvuse, kulub veel nädal, et marjad vajaliku küpsuse ja aromaatsuse saavutaksid. Selle aja jooksul kasvavad viljad veel 20 % ning suureneb aroomiainete ja suhkrute hulk. Valminud mustikad ei varise kohe, vaid võivad olla põõsal umbes 10 päeva. Mustikamarjad on küllaltki tugeva viljaliha ja –kestaga. Siiski tuleb jälgida, et nad ei saaks muljutud. Marjadel olev vahakirme kaitseb vilju haigustekitajate ja mõneti ka vigastuste eest. Vahakirme mahakulumist saab vältida paremini, kui marjad on kuivad ja neid võimalikult vähe liigutatakse. Ka kaubanduslik välimus ei ole vahakirmeta marjadel hea. Käsitsikoristus – mustikamarjad korjatakse ämbrisse, kasti, karpi jne. Käsitsi korjatakse
annaabi.ee 
