MUSTIKAS REFERAAT 2010 SISUKORD 1. Mustikas 2. Mustikas kui ravimtaim 1. Mustikas (Vaccinum myrtillus) einsinikad, mustigud, sinimarjad Harilik mustikas on kuni 30 (50) cm kõrguseks kasvav kääbuspõõsas. Kasvab happelistel, niisketel muldadel, palumetsades, vahel ka rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised
Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Pilt 2. Harilik Võilill HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus) Rahvasuus einsinikad, mustigud ja sinimarjad. Mustika marjad (pilt 3) on tumesinised või peaaegu mustad. Mustika viljad on ümmargused. Mustika võrsed on kolme-nelja esimeses aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ravimisel kasutatakse mustika lehti ja marju, mis on head nii kõhule, kui ka silmanägemisele ning marjatõmmist võib kasutada angiini raviks. Samuti kasutatakse 6 marju riide ning veini lillaks ja punaseks värvimisel
kaksikhammast, harilikku karusammalt. Taimekooslus (taimeliiginimi ja pilt) Pohl (Vaccinum vitis-idaea) paluk, poolamari, poolgad, kuradimari Harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) einsinikad, mustigud, sinimarjad Lillakas (Rubus saxatilis) lillikas, lemmikud, liimukas, linnumari Kanarbik (Calluna vulgaris) kaneprohi, kanarohi, kanaharjak, eerikad, nõmmelill Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Sinilill (Hepatica nobilis)
annaabi.ee 
