kuuseoksi, need on süütamiskohad. 9. Peale pane mättaid 10. Süütamine 11. Kõige hiljem sulge mätastega keskmine ava (algul põleb nagu korsten) SÜÜTAMINE Kuidas lõpus avada põletusauku? Avatakse ettevaatlikult Tõsta pealt labidaga mättad ja pealmine kiht oraga torkides otsi nõusid ja ära kohe kuumast august välja tõsta (lükka augu serva) Hiljem tõsta tangidega välja. Saad väga ilusaid musti, mustakirjusid metalselt läikivaid nõusid. Tavaline on, et 40% nõusid läheb põlemisel katki. Hiljem pese nõud tahmast ja võid ka mingi rasvaga üle hõõruda. Jääb mõnus suitsune lõhn Maapõletuse lõpptulemus Valmistatud nõud
monohubriidset, monikord ka dihubriidset ristamist. Dihubriidne ristamine Ristamist, kus jalgitakse korraga kahe tunnusepaari parandumist ja nendevahelisi kombinatsioone, nimetatakse dihubriidseks. Vaadeldakse kahe tunnuse karvavarvuse ja pigmendi jaotumise paritavust veistel. Teatavasti domineerib veistel must varvus (geen B) punase ule (b) ja uhtlane karvkatte pigmenteerumine ule kogu keha (geen S) kirju varvuse (s) ule. Ristates mustakirjusid homosugootseid veiseid (BBss) punaste homosugootsetega (bbSS), saadakse esimeses polvkonnas koik mustad loomad, kes oma genotuubilt on diheterosugootsed e dihubriidid (BbSs). Ka siin kehtib Mendeli I seadus esimese polvkonna hubriidide uhtlikkuse kohta. Teises polvkonas toimub aga tunnuste lahknemine vastavalt Mendeli II seadusele. Erinevaid genotuupe tekib kokku neli: mustad (genotuubi fenotuubiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss)
monohübriidset, mõnikord ka dihübriidset ristamist. Dihübriidne ristamine Ristamist, kus jälgitakse korraga kahe tunnusepaari pärandumist ja nendevahelisi kombi- natsioone, nim dihübriidseks. Näiteks vaadeldakse kahe tunnuse - karvavärvuse ja pigmendi jaotumise - päritavust veistel. Teatavasti domineerib veistel must värvus (geen B) punase üle (b) ja ühtlane karvkatte pigmenteerumine üle kogu keha (geen S) kirju värvuse (s) üle. Ristates mustakirjusid homosügootseid veiseid (BBss) punaste homosügootsetega (bbSS), saadakse esimeses põlvkonnas kõik mustad loomad, kes oma genotüübilt on diheterosügootsed e dihübriidid (BbSs). Ka siin kehtib Mendeli I seadus esimese põlvkonna hübriidide ühtlikkuse kohta. Teises põlvkonnas toimub aga tunnuste lahknemine vastavalt Mendeli II seadusele. Erinevaid genotüüpe tekib kokku neli: mustad (genotüübi fenotüübiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss)
annaabi.ee 
