laiuskraadil tõusvad õhuvoolud (niiske piirkond) lääne ja edelatuul. Passaadid muudavad oma liikumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 38. Mis on MUSSOONID? need on püsivad tuuled. tuul liigub kõrgemalt õhutõhult madalamale. maismaa ja ookeani vahel. suund muutub sessoonselt. talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 39. Mis põhjustab mussoone? ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 40. Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD? osa 30. laiustel laskunud soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil külma õhuga. Corilisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale läänetuuled. Maapina lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled
18) Pasaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 19) Mussoonid - Mussoon kujutab enesest ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealade maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Esinevad peamiselt Lõuna-Aasias. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Eesti ilma kujundajatest tuleks kõigepealt nimetada Islandi miinimumi, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku, ning Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu
30.laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. PASSAADID - püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. MUSSOON - üsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMED paljuaastase keskmise õhurõhukõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimuumid ja miinimumid, sest nad kujundvad nad kujundavad õhuringlust palju suuremal, kui on nende endi pindala. EESTI ILMA KUJUNDAJAD Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku. Assoori maksimum, mille mõjul esinem meil suvel eriti palavaid
passaadid, 60. laiuskraadil tõusvad õhuvoolud( niiske piirkond) lääne- ja edela tuuled. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Mussoonid on püsivad tuuled. Tuul liigub kõrgemalt õhurõhult madalamale, maismaa ja ookeani vahel, mille suund muutub sesoonselt. Talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. · Osa 30. laiustel laskunud soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront - tekivad
annaabi.ee 
