MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest. Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas. Sademeid on kesmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000- 6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi.
2. SINGAPURI KLIIMA Singapuris on ekvatoriaalne kliima, kus ei saa eristada aastaaegu. Riigis on kõrge õhuniiskus ja sademete hulk, kuid temperatuur ja rõhk on peaaegu alati ühtlane ja seda tänu geograafilisele asendile. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 2,340mm. Kõrgeim 24-tunnise sademete hulk ajaloos on olnud seal 512mm ning Ida Singapur on palju kuivem ja veidi kuumem kui Lääne Singapur. Kuna Lõuna-Aasia on tuntuim mussoonidest haaratud piirkond, siis seetõttu on Singapuris see tavaline nähtus. Esimene neist algab kirdes, mis toimub alates novembri keskapaigast märtsi alguseni ning teine asub edelas ning algab juunis ja lõppeb septembris. Temperatuur jääb tavaliselt 22-35°C vahemikku ning kõige kuumemad kuud Singapuris on mai ja aprill. Kõige tuulisemad ajad on jaanuaris ja veebruaris, kus tuulekiirus võib ulatuda mõnikord 30- 50km/h.
annaabi.ee 
