Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Siingi on tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine.
asemeid. Endine küla paigutati ümber tema tänapäevasele kohale (A. Amandus, 2005). Esmalt kuulus Iisaku mõis Kiikla mõisa alla, mis eraldati teineteisest 1810. aastal. Esimesed omanikud olid Kiekelid, kelle valduses oli mõis 1872. aastani. Järgmiseks omanikuks oli Conrad Georg von Brevern, omandas mõisa Kiekelide käest ostmise teel. 20. Sajandi alguses läks mõis üle Conrad Georg von Brevern`i pojale Nikolai von Breven`ile, kelle käest läks see omakorda krahvinna Marie Mussin-Puskini valdusesse. Mõisast on säilinud väheldane pärnasalu ning mõned osaliselt ümber ehitatud kõrvalhooned (A. Särg, 2006, lk. 21-22). 3.03 Kauksi (Kauks) rüütlimõis Kauksi mõisa maad eraldati Kiiklast, Maidlast ja Liigvallast 1780. aastatel. Vastloodud mõisa ostis ooberstleitnant vabahärra Friedrich Gustav von Rosen. Juba 1796. aastal müüs ta mõisa edasi major Friedrich Gottlieb von Luederile. Luederite valduses püsis Kauksi mõis 1856
annaabi.ee 
