ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid
ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid