Lagunemise algstaadiumis omandab biotiit kuldkollase varjundi ja teda nim. seetõttu „kassukullaks“. Porsumisel vabaneb biotiidist tähtis biogeenne element – K. Muskoviit Kal2/AlSi3O10/./OH/2. Kristalliseerub monokliinselt. Kristallid tahveljad või plaatjad. K. 2 - 3, E. 2,8-3,1. Värvusetu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Lõhenemispindadel pärlmutriläige. Tekib peamiselt graniitidesse ja naile vastavatesse pegmatiitidesse. Murenemisele allub raskesti, mistõttu muskoviidi leheksi esineb sageli settekivimites. Muskoviiti kasut. tööstuses elektriisolaatorina. Lõputute (Si, Al)O4 tetraeedrite karkassidega silikaadid. Sellesse alaklassi kuuluvad ühendid, mille kristallvõres kõrvuti tetraeedritega SiO 4 esinevad ka AlO4 oktaeedrilised gruoid, mistõttu neid nim. alumosilikaatideks. Päevakivide rühm Päevakivid mood. maakoorest kaaluliselt ligi 50%, kusjuures umbes 60% neist esineb tardkivimeis, 30% moondekivimeis ja 10% settekivimeis.
õhukesteks, kuni 0,005 mm lehekesteks. Vilk on maakoores ladestunud kristallidena koos kvartsi ja teiste mineraalidega. Vilgu koostises on räni (Si), kaaliumi (K), magneesiumi (Mg), alumiiniumi (Al), hapnikku (O) ja vesinikku (H). Isoleermaterjalina käsutatakse looduslikest vilkudest ainult muskoviiti ja flogopiiti. · Muskoviit on keemiliselt püsiv. Sellele ei mõju ükski lahusti ega leeliseline. Väävel ja soolhape lagundavad muskoviiti ainult soojendamisel. Muskoviidi omadused ei muutu temperatuuril kuni 500° C. Nimetatust kõrgemal temperatuuril hakkab keemiliselt seotud vesi vilgust eralduma. Selle tulemusena vilgulehekesed punduvad, s.t. nende paksus suureneb. Seejuures halvenevad järsult vilgu elektrilised ja teised omadused. Sulamistemperatuur on 1260 - 1300° C. · Flogopiit on väiksema keemilise püsivusega. Ta reageerib hapetega, kuid leelised teda ei mõjuta. Flogopiidilehed punduvad, kui temperatuur ületab 900° C.
1 mm s.o. nad on peitkristalsed. Lehelise kristallikujuga mineraalide esinemise korral on need tüüpiliselt paralleeltasapinnalise orientatsiooniga, mis loob kivimeis kildalise tekstuuri. Keskmise moondeastme kivimeile (kristalsetele kiltadele) on iseloomulik palja silmaga nähtavad põhimassi mineraalid: vilgud, amfiboolid, päevakivid, kvarts. Need mineraalid moodustavad ka porfüroblaste, nagu seda teevad veel granaat ja stauroliit. Muskoviidi või tema väga peeneliblelise erimi, seritsiidi esinemine annab kivimile hõbedase läike, kloriidid, talk, epidoot ja serpentiin värvivad kivimi aga roheliseks. Kunagised lõhed on täitunud aga valkja kvartsi, kaltsiidi, albiidi, tseoliitidega. Madala astme moone: moondekivimid on peeneteralised. Nt kvartsliiva muutumuisel liivakiviks. Kõrge moondeastme kivimite (gneisside) põhimassi mineraalid on enamasti keskmiseteralised (suurusega 2-5 mm)
annaabi.ee 
