Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"muskli" - 7 õppematerjali

muskli - või liigesevaluga, mis tüüpi valu on ning milline näeb välja haav.
Elektrikalad
10
ppt

Elektrikalad

11b Elektrikalad · Elektrikala on kala, kes saab tekitada elektrivälja. · On kaht sorti elektrikalu · Need, kes tekitavad ja need, kes tekitavad ja ka tunnetavad seda. Kalu, kes ainult tunnetavad ei nimetata elektrikaladeks (hai, rai). · Elektrikalu võib leida sool ja magevetes Aafrika ja LõunaAmeerika juures. Kuidas tekitavad elektrivälja? · Elektrikalad tekitavad elektrit elektrielundi kaudu. · Elektrielund moodustub muskli ja närvirakkudest, mis on spetsiaalselt nii paigutunud et tekitada elektrivälja. Tavaliselt asub see elund kaladel sabaosas. Milleks kasutavad? · Enesekaitse · Saagi kättesaamine · Orienteerumine · Liigikaaslastele märku andmine Tugevad elektrikalad · Kalad, kes suudavad oma elektrilöögiga vastase oimetuks lüüa nimetatakse tugevateks elektrikaladeks. · Selliste kalade pinge ulatub 10V kuni 500V ja voolutugevus kuni 1A.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Vigastused võimlemises
5
docx

Vigastused võimlemises

ühtegi liigutust, teevad kõike koledasti ning on lihtsalt rumalad. Loomulikult ei kehti see kõikide treenerite kohta. Samas on sportlasel vaja, et keegi teda pidevalt paremuse poole suunaks ning seda mõnikord veidi ebaeetilisel viisil. Vigastuse korral on väga tähtis teha kindlaks, kas tegu on lihtsama vigastuse või tõsisemaga, mis vajaks kohest arstiabi. Selle jaoks tuleb üle vaadata neli aspekti: valu asukoht, kas tegu on muskli- või liigesevaluga, mis tüüpi valu on ning milline näeb välja haav. 1. Valu asukoht: kui valu on tunda nii paremal kui ka vasakul pool keha, siis on tegu suure tõenäosusega lihasvaluga. 2. Lihas- või liigesevalu: kui valu on tunda terves musklis, siis on tegu musklivaluga. Kui aga valu on ainult ühes kindlas punktis, näiteks biitsepsi alaosas, kus see liitub küünarnukiga, on suure tõenäosusega tegu kõõlusevaluga. Liigese- ning kõõlusevalu

Sport → Kehaline kasvatus
10 allalaadimist
Kalevipoeg ja James Bond kohtuvad Põrguväravas
3
doc

Kalevipoeg ja James Bond kohtuvad Põrguväravas

Ainult maa paneb aina rohkem värisema ja lained vahutama, niiet Indoneesias rahvaarv väheneb. Korraga kukub taevast alla James Bond, kes ekslikult arvab, et ta on sündinud detonaatorid põskedes.) James Bond: Piuhhh, piuhhhh! Käivitada vasempoolsed detonaatorid! Kalevipoeg: Ai ma sulle alles äian! Kas sina mingesugune sorts, mul tulnud viimseid rahupäivi rikkuma! James Bond: Mehed, tulge sisse! Ma leidsin dr. X'i salakavala saadiku, ta on varustatud erakordse muskli ja loodame, et mõneti ka andogüünsusega. Kuhu te jääte! Asi on pakiline! Olukord on lausa kriitiline, võiks öelda, et mu sarmist pole siinkohal mingit kasu! Kalevipoeg: (mühisedes, omaette pomisedes, vahetevahel häält tõstes) Mis see siin toimub? Mis nõidusi sa siin korda saadad! Lõpeta! Lõpeta! Mina sulle vaenlase väe veel selga saadan... Sulle alles õige koha näitan kätte! JB: Palun saata lisaväge! Vaenlane on kontrolli alt väljumas! Miks keegi ei vasta! Pagan! Levi ei ole

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Lihased
6
doc

Lihased

Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (nahas) või algavad ja lõpevad pehmetes kudedes. Lihaste ehitus. Analoogiliselt luudega eristatakse pikki, lühikesi ja laiu lihaseid

Bioloogia → Bioloogia
68 allalaadimist
Sissejuhatus õigusesse
10
docx

Sissejuhatus õigusesse

käitumise. ÕN sanktsioon (C) Õigusnormis on reeglid, mida luuakse. Õigusnormi taga on õigussuhe (tahteline seos, mis tekib isikute vahel ÕN alusel. Õigussuhte objektid. 1. Isikud (täielikult teovõimelised) 2. objekt e. ese 3. Õigussuhte sisu Juriidilised faktid on sündmused või teod. Tegu- teovõimelise isiku tahtevõimeline tekkeline käitumise akt.Tegu peamõiste, töö erimõiste. Tegu on tahteline, oma sisu ettekujutatuse järgi juhitud muskli ärritus (kriminaalõigus. ) Tegu õiguses toimub alati aja/ruumi mõistega seoses. sündmused juhtuvad, neid ei saa mõjutada. Teovorm võib olla aktiivne või passiivne Teod on kas õiguspärased või õigusvastased. Kausaliteet- põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel .Teo ja tagajärje vahekorra fikseerimine. Ülioluline, et faktid selged enne kui praktiseeriv jurist teeb otsuse. Parem kümme süüdlast vabaduses kui üks süütu vangis. Barbara figuur 1

Õigus → Sissejuhatus õigusteadusesse
19 allalaadimist
Eksoskelett referaat
56
pdf

Eksoskelett referaat

(1), kus m on mõõdetud müoelekter. Seda valemit rakendatakse mõlema lihase puhul ja arvutatakse ühenduses. Järgmisena saadakse lihase pöördemoment ^ valemiga: (2), kus Ef (t) ja Ee (t) on painutaja- ja sirutajalihase müoelektriline aktiivsus, af, ae, bf ja be on müoelektrilise aktiivsuse ja kokkutõmbe pöörde vahelised konfitsendid. HAL-I poolt arvatava muskli pöörde saab arvutada: (3), kus on võimsuse parameter. Koenfitsentide valemisse (2) saamiseks on vaja teostada kalibreerimine. HAL-il on selleks tugipöördemomendina stabiilne pööramispatern. HAL tekitab peale operaatori selgapanekut pöördemomendi tugipöörde vastu, tekitamata Joonis 15. Müoelektri mõõtmine ja lisa kokkutõmmet. töötlemine B

Elektroonika → Füsioloogia ja tehnika
10 allalaadimist
Elektrikalad-kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju
17
docx

Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju

Põhjustades äkitselt muutust pinges, kutsub see esile elektrivoolu. Elektriangerjas tekitab endale iseloomulikku elektrilisi pulsse sarnaselt patareis olevale süsteemile. Elektriangerjas on 5000-6000 virnas electroplaques-st (ingl.k.) mis on võimelised tekitama kuni 500 voldist ja 1 amprist voolutugevust (500 watti). Selline elektrilöök võib olla inimesele surmav. Sachi elund on seoutud elektrolokatsiooniga. Organi sees on palju muskli sarnaseid rakke, mite nimetatakse elektrotsüütideks. Iga rakk saab ainult toota 0.15 v, aga koos töödateselund saab välja saata signaali mis on ligikaudu 10 V ja kuskil 25 Hz. Need on signaalid mida saab saata välja Main ja Hunter elund mitme sajas Hz-is. Elektriangerjas on unikaalne gymnotiformide seas, sellepärast, et neil on elektriorganid, mis on võimelised tootma surmavat elektrilööki saagi uimastamiseks. Noored elektriangerjad tekitavad

Merendus → Kalapüük
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun