arendamiseks. Aafrika rahavd olid saavutanud kõrge arengutaseme oma aja kohta. Aafrikas ei teatud enne eurooplastest midagi. Eurooplased võeti hiinasse vastu umbusklikult .Eurooplastel õnnestus rajada väike kaubapunkt Aomeni poolsaarel Lõuna-Hiinas . Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha laienev Euroopa kaupade sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu. Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli.
Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli
mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. "Kistagu mu keel suust välja!" kordasid üksteise järel madrused ja ohvitserid vande viimaseid sõnu. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. "Toimus metsik indiaanlaste tapmine," jätkas kroonik, "ja terved piirkonnad jäid inimtühjaks. Nii tehti sellepärast, et indiaanlased olid kogunud kõik oma jõud nende julmade ja metsikute inimeste väljatõrjumiseks oma maalt. Nad nägid, et ilma vähimagi põhjuseta, ilma mingi väljakutseta nende poolt jäetakse nad ilma kodust, maast,
Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse
annaabi.ee 
