Avatud altari keskmisel tahvlil on "Talle kummardamine", mille vasakus osas on Vana Testamendi prohvetid ja paremas osas põlvitavad apostlid ning seisavad paavstid. Tagaplaanil on naispühakud ja märtrid. Horisondil paiknev linn kujutab taevast Jeruusalemma. Külgmistel tahvlitel on kujutatud kõikide pühakute püha temaatikat. Ülemisi maale ei seo omavahel ühtne tegevus. Keskel on Jumal, tema kõrval istuvad Maarja ja apostel Johannes. Nende kõrval paiknevad tahvlid musitseerivate inglitega ning kõige külgmistele tahvlitele on maalitud alasti inimfiguurid ehk Aadam ja Eeva. Kui altar sulgeda siis väliskülje alumise pildirea keskel on maalitud Ristija Johannese ja apostel Johannese skulptuurid ning külgnevatele tahvlitele altari tellijad Jodocus Vydt ja tema abikaasa Isabella Borluut. Ülemise osa maalid moodustavad ühtse kuulutamise stseeni. Selle kohal on maalitud Vana Testamendi prohvetid ja sibüllid. Genti altari sõnumit võib mitmeti tõlgendada
Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on skemaatilised taimevarred (köitraag), rullkujund ja kõhr (kõrvalesta meenutav kujund). Kõige kunstipärasemalt kasutas pahkmikstiili taani päritoluga Elert Thiele, kes töötas Tallinnas 1652 1674. Tema peateos on raekoja raesaali nikerdatud friis, kus voolavalt ja vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust. Pahkmikstiili asemel kasutab ta just siinsele kõrgbarokile omast lopsakat ja naturalistlikku lillornamenti ning vormikaid puuviljakobaraid. Lääne Euroopas loov kunstnik tsunftindusest enam ei hoolinud, kuid konservatiivses
annaabi.ee 
