tamist, mõjutab patsiendi väliseid ja seesmisi ärritajaid. Õendustegevus paran- dab patsiendi kohanemisvõimet. Kohanemine toimub patsiendis, kuid õe tegevus toetab seda. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde. Roy käsitleb seda jätkuvusena. Haigus on normist kõrvalekalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärri- tajatele reageerimiseks vaba energia olemasolus. Et tulla toime muutuvas keskkonnas, rakendab indiviid regulaatoreid, mis oma ole- muselt on bioloogilised, psühholoogilised või sotsiaalsed. Õendustegevus on tegevus, mis on suunatud kohanemise soodustamisele. Tähtis osa on õendusprotsessil. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused ja kriitika Roy vaatleb inimest kui bio-, psühho-, sotsiaalset olendit, ümbrusega pidevas vastasmõjus olevat avatud süsteemi, kes funktsioneerib terviklikult. Roy rõhutab, et inimest tuleb vaadelda tervikuna ja kinnitab, et kasutamiskõlbliku õendus-
arst võtmas kuulda raskelt haige kutset osutub iseenda jälgiks paroodiaks, pettuseks ja seatembuks, mis on otsekui lavastatud selleks, et maa-arst oma praksisest, väärikusest, kodust, riietest ja teenijatüdrukust ilma jätta (antakse mõista, et ei-tea-kust välja karanud tallipoiss vägistab teenijatüdruku peale seda, kui maa- arsti jalust ära on saatnud). «Majaisa mure» esitab taas ühe uskumatu loo. Majaisa on tegelikult kõrvaltegelane, peategelane Odradek meenutab väli- muselt «eelkõige lamedat tähekujulist niidirulli, ja talle paistab tõepoolest olevat niiti peale keritud, igatahes võivad need küll olla vanad jupid, kokku sõlmitud ja ka pasmaks läinud, täiesti eri värvi ja sorti niidijupid.» Pealekauba on temaga võimalik rääkida ja «ta naerab nii, nagu võib naerda ainult kopsudeta olend. See kõlab umbes nagu langenud lehtede krabin.» Vahest rohkem kui ükski teine lugu illustreerib see tegelane Kafka suurepäraset fantaasiat
Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usutee malised seinamaalid sa muti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub Prantsus maal Bayeux` linnas muuseu mis. Se e on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglis maaretk. Vaip on val mistatud 11. sajandil. Impressionismi üldiseloomustus Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab " muljet", voolu ni m etuseks see sai tänu Claude Monet` esi mesel
annaabi.ee 
