taimseid hallutsinogeene. Paljudes muistsetes hõimudes ja kultuurides kasutasid preestrid ning prohvetid hallutsinogeenseid seeni, et näha nägemusi ja saavutada religioosset sisekaemust. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. Mõju: Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad,
Siberi koerahammas ERYTHRONIUM sibiricum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sinine kirgaslill CHIONODOXA luciliae Click to edit Master text styles Second level 7-12cm, õitseb Third level Fourth level aprillist maini Fifth level Harilik kobarhüatsint MUSCARI botryoides 15-25cm, Click to edit Master text styles õitseb maist Second level Third level juunini Fourth level Fifth level Armeenia kobarhüatsint MUSCARI armeniacum Click to edit Master text styles13-25cm, maist juunini Second level Third level Fourth level Fifth level
Ta on varajase õitsemisega talvekindel kevadlill, läikivate lehtedega ümaras puhmikus. Puhmiku kohal püstises sirges õisikus kuni 15 kokkukasvanud lehtedega lõhnata kellukat, 30 cm kõrge püsilill. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, terrassil või rõdukastis. Eesti oludes võib sibulaid istutada augustist kuni külmade saabumiseni. Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks. 2.4 Kobarhüatsint Kobarhüatsint (Muscari) on 30 liigiga sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast. Looduslikult levinud Lääne Aasias ja vahemeremaades. Enamlevinud on harilik kobarhüatsint (vt lisa 11) erinevate liikidega ja armeenia kobarhüatsint (vt lisa 12). Ta on keskvarane püsilill. Armeenia kobarhüatsindil on alt laienev õisik ja harilikul kobarhüatsindil on õisik ühtlane. Eredad sinised või valged munajad õied pikas tiheda püramiidjas kobaras. Õied avanevad õisiku alumisest servast järjest ülespoole
kõigides kudedes Lehed: männases või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed, tipmises kobar- või tähkõisikus Õiekate:kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar o Paljud esindajad, nagu siniliiliad (Scilla), kobarhüatsindid (Muscari) ja hüatsindid (Hyacinthus) on tuntud dekoratiivtaimed. o Perekond Scilla siniliilia Eestis naturaliseerunult Puschkinia scilloides harilik puskiinia o Hyacinthus hüatsindid Hyacinthus orientalis - idahüatsint Selts Dioscoreales 1 sugukond Dioscoreaceae dioskoorealised 3 perekonda, 404 liiki kosmopoliitne, enamasti troopiline Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed
annaabi.ee 
