lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel
laialdaselt Lõuna- Euroopas. Marsanne- Põhjapoolses Rhône´i orus valgete veinide tähtsaim komponent. Üllatavalt palju kasvatatakse seda Austraalias Victoria osariigi keskosas. Melon de Bourgogne- Muscadet´ variant. Neutraalne ja kerge. Müller- Thurgau- Laialdaselt kasvatatav, varavalmiv, kuid keskpärane "lilleline" sort. Kasvatatakse peamiselt Saksamaal, ent nüüd on sellel eelpost ka Uus- Meremaal. Muscadelle- Enamasti teisejärguline toetav sort, kuid see viinamari seisab Austraalia suurepäraste kangendatud Tokayde taga. Muscat- Laialdane viinamarjade perekond, aga oma parimal kujul alusmaterjal Alsace´i kuivadele aromaatsetele veinidele, heale Itaalia Asti vahuveinile ja suurepärastele kangestatud veinidele Lõuna- Prantsusmaal ning Austraalias. Palomino- Igav sort, aga sellest valmistatakse head heerest. Pinot Blanc- Tagaplaanil olev sort, parim Alsace´is ja Itaalias.
annaabi.ee 
