Barokkajastu-17saj-18.saj esimene pool. Sel perioodil oli euroopas poliitiline elu rahutu. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(louis XIV-1661-1715) õukonna elu nõudsi palju raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt
joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse. 29 aastaselt oli keemiaprofessor. Huvi muus vastu suurenes tutvudes "V. Rühma" liikmetega. Teoseid vähe, kud kõik on läinud muus.ajalukku. peateos oop "Vürst Igor", mis kajast Vene 12.saj ajal. Tähtsad 2 sümf, millest teine kannab alapealk "Vägilassümf". 2 keelpillikv, 10-kond laulu. N.R.- Korsakov 1844-1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni. Teg muusikuna u. 40a. tähtis osa oli tal noorte muusik õpetaja. ta oskas tulevasi heliloojaid suunata omamaa rahvamusa mõist. Tuntumad õpilased R.Tobias A.Kapp M.Saar. Tänapäeval kannab Peterb konservat Rimski korsakovi nime Looming 15oop-muinasjut sisuga "Lumivalgeke", "Sadko", "Kuldkikas", "Muinasjutt tsaar saltaanist". Ainus ajal oop "Tsaari mõrsja". Instr
ärkasid enne koitu, et ettevõtte uksed saaksid varakult avatud. Kaubeldi kõigega, mille järele vajadus oli (nt õli, liha, vein, kangad jne). Suurt tähelepanu pöörati elevandiluust, kullast ja hõbedast luksusesemetele ning keisririigi ajal teeniti korraliku kasumit valitsejate kujude müümisega, kuna need pidid asuma kõikides avalikes paikades, templites ja eramajades (Tiidus 2004). ARSTID Esimene teadaolev arst Roomas oli kreeklane Antonius Musast, kes ravis keiser Augustust. Enne seda olid roomlased iseenda ravijad ka haavatud sõduritel polnud kellelegi loota. Usuti, et kareputke aitab kõige vastu, mistõttu hoiti teda isegi varakambris kõrvuti väärismetallidega. Algselt, kui arsti vastutus veel väike oli, loobusid nii mõnedki oma elukutsest, et ravijana hõlpsalt raha teenida, kuid hiljem nõuti neilt enne ametisse asumist teatud oskuste omandamist
annaabi.ee 
