pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda. Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes "muusade juht", ning muusad kolisid Pieriast, kus nende algne kodu oli, ja Helikoni mäelt, mida alati on austatud muusade mäena, Parnassosele mäestikule, mille nõlvadel asub Delfi koht, kus paiknes kuulus oraakel, tähtsaim Apolloni pühamu. Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele
aastal moseeks. Lk. 411 Nestor -- Pülose kuningas, vanim kreeka sangareist, kes võttis osa Trooja sõjast. «... see laipade kuhi vääriks «liiase» viiendat laulu!» -- Nimetatud laul on pühendatud peamiselt veriste võitluste kirjeldamisele, kus lahingutest võtavad osa ka jumalad. Lk. 416 «Küros» -- täpsemalt «Artamenes ehk Suur Küros» -- Madeleine de Scudéry (1607--1701) romaan. Lk. 426 Bombard -- XVI ja XV sajandil tarvitusel olnud kahur lehtertoruga. Lk. 434 Musagetes -- muusade valitseja. Matthias Corvinus -- Ungari kuningas a. 1458--1490, kuulus sõdur, seadusteandja ning teaduste ja kunstide soosija. Lk. 437 Diana -- jahijumalanna, Ceres -- põllundusejumalanna rooma mütoloogias. Lk. 438 Marssal de Boucicaut (1366--1421) -- Prantsuse sõjapealik, kuulus nii vapruselt kui ka tabava sõna tõttu. Lk. 439 Figaro -- siin tähenduses habemeajaja. Figaro on prantsuse kirjaniku Beaumarchais' (1732--1799) «Figaro»-tri-loogia toimekas habemeajajast peategelane
annaabi.ee 
