Aastatega koguneb murukamara pindmisse mullakihti ja pinnale lagunemata orgaanilist ainet, nn vildikiht, mis takistab õhu ja vee pääsemist mulda ja orgaanilise aine minerakiseerumist. Selle tagajärjel muru hõreneb ja kamaras hakkavad levima samblad. Muru saab õhustada nii pindmiselt, pealmist 10 cm sügavust kihti läbi torkides, kuid ka sügavuti, tehes õõnsused 25-30 cm sügavuseni. Seda võib teha kas hargiga või suurematel muruplatside vastavate mehhanismidega. Mida madalamalt muru niidetakse, seda rohkem juuri koguneb pindmisse kihti ja juurestik jääb õhemaks Kastmine Kõik murutaimed on tüüpilised mesofüüdid, s.t. vajavad arenguks ja kasvamiseks mõõdukat temperatuuri ja mulla piisavalt niiskust. Kui varakevadel ja hilissuvel nind sügiel on Eestis sademeid piisavalt, siis mai-juuni on harilikult sademetevaene. Päikesekiirgus on sel ajal suur ja murude rohustu kuivab pruuniks. Põuaperioodil on vaja
püherdada. Paistab, et papa Peetrile, mamma Mallele, Tarmole, Katile ja Maidule meeldivad samuti muruväljakud. Nemad küll ei püherda värskel rohul, vaid lamasklevad tekikestel, joovad külma jooki ja lasevad päikesel ennast mõnusalt pruuniks küpsetada. Nii me siin elame. Hunnik inimesi ja kari loomi. Nüüd, kus olete meiega enam-vähem tuttavad ning võib-olla näete vaimusilmas pisikest kollast maja muruplatside keskel, on teil aeg teada saada, miks ma seda kõike jutustan. Viimasel ajal on selle sama pisikese majalobudiku elanikega juhtunud tohutult palju imelikke lugusid. Vahel ajavad need lood naerma, kuid mõnikord teevad lausa morniks. Siiski leian, et oleks lihtsalt patt need enda teada jätta. 2.peatükk Kõik sai alguse ühel tavalisest veidi pilvisemal teisipäeva varahommikul, mil postimees meie punasele puu-uksele koputas. Ukse kõrval on kõrge riiul, mille ülemisel pulgal asetseb
annaabi.ee 
