Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud. Tihti kasutatakse väljendeid "igaüks on pärit oma lapsepõlvest" või siis "tal oli nii või naasugune lastetuba". Negatiivses kontekstis tihti ka "vaata, milline kodu tal oli (on)"? jne. Kas see, kust tuleme, millisest "mullast" oleme pärit, määrb meie elu, saatuse, meie väärtued ja tõekspidamised? Olen selles alati pisut kahelnud. Loomulikult on lihtsam laduda müüri, kui
H . Tammsaare tunnustuse teosega "Tuli ja raud" Ø Teoses jutustab autor ühest pääsukeste perekonnast, "sisendades lastesse lindude kaudu kodumaa- armastuse ja hoidmise tunnet" (R. Krusten) "H ingede "Imede saar" öö" "Päevaraamat" Meie juured ei ole lapsepõlves M eie juured ei ole N ii me kasvame lapsepõlves, virnrohu kombel kodumullas ja kinni hakates siit ja maakamaras, sealt. murukoplis, Ja need lõputa kus aabitsalapsed keerlevad teed mängivad. ja need kauguses M eie juured on sinavad metsad, Ei igas nad päriselt paigas, unistuste mägedest kao. kust me kunagi rääkimata, Äkki haljendab mööda käinud. võõrad paigas ja ränduri kepp võõrad nimed Tallinna triloogia
Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 -
annaabi.ee 
