Enne külvi siirdmuru paigaldamist tuleb muld tihedaks rullida. Muld peab olema nii tihe, et jalg ei vajuks üle 1 cm pinnasesse.Väga esinduslike rajatiste juures ja juhul, kui muljetavaldavat haljastust on vaja kiiresti valmis saada, on soovitav muru rajada varem valmiskasvatatud murukamarast, nn rumurust või muruvaibast-siirdmurust. Niitmine Ilumurude korrashoiu peamised hooldusvõtted on niitmine, väetamine ja vanade murukamarate korral veel püstlõikus ning õhustamine. Niitmisel annab parema tulemuse trummelniiduk (joonis 1.) , mis jätab ühetasase niidetud pinna ega rebi niitmsel taimilehti. Rootorniiduki kasutamisel on muru värvus pärast niitmist rebitud leheotste tõttu mitu päeva valkjas ja muru ei ole ilus. Muru püsimisel on parim, kui niitmisel ei eemaldata rohkem kui 1/3 taimede kõrgust. Sel juhul, tuleb muru niita siis, kui enamik taimi on 4,5-6 cm kõrgused. Niidetud rohu võib
raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Kokkuvõte Fosforväetised on mullast elavhõbeda rikkamad väetised, mis on ühed enim levinumatest väetistest Eestis. Fosforväetised soodustavad noorte taimede varast arengut, muudavad nende juurestiku tugevamaks, suurendavad mururohelise vastupidavust põua vastu, parandavad murukamarate tihedust. Samas viiakse fosforväetise liigse kasutamisega mulda ebasoovitavaid elemente nagu näiteks fluor ja väävel. Fosfor on üldiselt mullas väheliikuv, kuid kui teda sinna palju satub, suureneb liikuva fosfori hulk ja seega võib fosfor ikkagi sattuda hüdrosfääri. Fosforväetisega üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist. Fosforväetised soodustavad ka mürgiste
annaabi.ee 
