8. Rannikuprotsessid lausk- ja järskrannikutel. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Järskrannikutel (Kulutav) muutub veekogu kiiresti sügavaks ja lainetusest tingitud vee liikumine põhjani ei ulatu. Seetõttu jõuavad lained rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrandlad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud ehk rannapangad (murrutuspangad) või suure kaldega nõlvad. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Jämedam materjal jääb järsaku jalamile paigale (lava). Iseloomulik rannajoone muutumine sirgemaks ehk õgvenemine, mis toimub väga pika aja jooksul. Laugrannikutel (kuhjav) on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tulemusena tekivad kuhjerandlad. Laugel rannikul ulatub lainetusest tingitud vee liikumine veekogu põhja juba kaugel rannajoonest
Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid, stalagmiidid. (õpik lk 32) 6
annaabi.ee 
