Pinnakate.Arengulugu Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja lõunas u. 14 m-ni. Järgnenud Litoriinamere transgressiooni ajal tõusis meretase 24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega.Litoriina- mere regressiooni ajal algas intensiivne paekalda murrutamine. Murrutusmaterjal teisaldati lainetusega piki randa kagusse või kuhjati lamedatesse ja suhteliselt laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri ka praeguse klindi alumine , terrigeenseist kivimitest koosnev osa, mille tõttu teisaldatava materjali hulgas suurenes liiva osa. Saare varjus maismaal tekkis tombulaadne setete kuhjeala, mis kiirendas saare ühinemist maismaaga ja kujundas poolsaare selle praeguse kuju.
kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on omane kas vähene vanemate setete kulutus või tagasihoidlik, tavaliselt aleuriitsete setete kuhjumine ning siin kujunevad möllirannad. Muutunud sirgjooneliseks *RANNAJOONE ÕGVENEMISE põhjuseks on intensiivne murrutus neemikute tipus, kuhu põhjareljeefi iseärasuste tõttu koondub tormilainete energia. Kujunenud murrutusmaterjal liigub sealt lahepäradesse neid aegalaselt täites, kuhjerandu kujundades. Inimtegevus rannikul. Konflikt-inimene ja loodus. Oskus elada rahus mererannaga. Tavainimesele on rannik päevitamiskoht. Aga kui seal midagi teha tahetakse, peab arvestama rannikute tekkega, inimesed peavad arvestama kliimaga, võimalike kliimamuutustega. Viimasel ajal on Eesti praktikas lisaks levima hakanud uus ja vägagi ohtlik tendents - uurimistööde (ka ekspertarvamuste) tegemiseks kasutatakse
annaabi.ee 
