Eesti vanadel randadel on settimine toimunud peamiselt tugevasti liigestatud lahelisel laugrannal, mida iseloomustab väikese kaldenurgaga rannanõlv ning madal rannikumeri. Kuhjevormid: 1. Kuhjelised rannaterassid On eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti või pikirände tulemusena ning kujutavad endat kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terassi on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10m kuni 20m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pritial. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. 2. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel
enamast ümara põhiplaaniga. 9. Jäätekkeliste ja jääsulamisvee tekkeliste pinnavotmide levikuala. 10. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid, näited. Kuhjelised rannaterrassid On Eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti- või pikirände tulemusena ning kujutavad endast kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terrassid on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10 m kuni 20 m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pirital. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 2-3 m ning laius 50-100 m, pikkus
annaabi.ee 
