lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel (Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis selline pilt avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub lame paene aluspohi, Eestis Vaika saartel ja Vilsandil. Kruusaveeristikurandla kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat voib kohata naiteks Saaremaal Sorve poolsaare laanekuljel, Hiiumaal Heltermaal ja mitmel pool mujal. Vaga levinud on
jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude (mandrijää, tuul, vesi ja raskusjõud), kosmiliste (meteoriidid) ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul. Näiteks Eesti pinnavorm on kujundatud mandrijää taandumisel. Kaali meteoriidikraater on põhjustatud kosmilise meteoriidi poolt. Rannikuluited Saaremaal Järve rannas on tekitanud tuul. Pakri poolsaarele on tekkinud tektooniliste jõudude ja mere murrutusel võimas pank. Kiviõli tuhamägi (põlevkivi utmise jääkainete ladestumisel tekkinud tehismägi, suhteline kõrgus üle 115 m) on inimtekkeline pinnavorm. Moreen - Koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses osakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil.
Kolm pinnavormide levikupiirkonda 1. PõhjaEesti õhuke pinnakate ja väheliigestatud reljeef. Tooni andev liustike kulutav tegevus. 2. KeskEesti kulutuskuhjevormi (voortevöönd) 3. LõunaEesti paks pinnakate ja künklik moreenreljeef. Ülekaalus liustike kuhjav tegevus. 10. Mere ja järvetekkelised pinnavormid, näited. Need pinnavormid on kujunenud rannanõlval või rannas: 1. Lainete purustaval tegevusel ehk murrutusel ehk abrasioonil. Järsunõlvalisel ranna tekivad murrutuse tulemuse püstjad murrutusjärsakud. Kui järsak on tekkinud pudedaisse setetesse, siis on tegemist murrutusastanguga. Murrutusastangud on vaid mõne meetri kõrgused ja küllaltki lauge nõlvaga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Aluspõhjakivimeiss murrutatud järsakut nim. pangaks ehk murrutuspangaks. Eesti nüüdisrandadal leidub
annaabi.ee 
