läbilõikes ulatub 16 m-ni. Ülemise astangu moodustavad ordoviitsiumi karbonaatsed ja mandritekkelised setted. Ülemise astangu ette jääv terrass pärineb Litoriinamere ajast, mil ülemine astang allus intensiivsele murrutusele. Pärast astangute ühinemist jätkub paekallas ühtse 30-32 m kõrguse järsakuna, mille servalt ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale. Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on kivimeid läbivate tektooniliste lõhede tõttu sakiline, sest paekalda varisemine alla toimub ristuvate lõhepindade vahelt. Paekallas on Tiskre ja Rannamõisa vahel liigestamata. Ainult 1754. a ehitatud Lucca suvemaja lähedal on rusukaldes 2 suuremat ovraagi, milledest ühe põhjal voolab paekalda ülemisest osast allikast alguse saav ojake. Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, mille kohal
murrutus lakkab. Heaks näiteks on SUURIKU PANK ja ULATUSLIK MURRUTUSLAVA selle ees. Kulbaste sügavus on reeglina 1...5 meetrit. Murrutuskulpa areng viib selle lae ehk toetuseta jäänud pangaosa sissevarisemiseni. Kulbaste arengut soodustab murenemine, mida kiirendab mitmesuguste organismide elutegevus. Enamasti tekivad murrutuskulpad lubjakivisse. Põhja- Eesti paekaldast teooriaid on mitu: soome lahes on voolanud ürgneeva, veealuseid orge oli palju.. põhiline on aga et panga jalamid murrutatakse, paelahmakad varisevad, koopad, laed kukuvad alla. kuidas pank kujuneb ? üleval kihid on tugevad lubjakivid, alumised on tavaliselt õrnemad liivakivid, nende all sinisavi. Alumisi kihte on lihtne murrutada, seega ülemine osa variseb alla. Alumistes tekivad murrutuskulpad. Tekivad paelahmakad, broneeritud järsakud. Murrutuskulbas, paekallas variseb, lahtine viiakse minema. Panga või astangu arenguetapid. Panga morfoloogia, sõltuvus kivimist, kihilisusest
annaabi.ee 
