1906 astus ta Soome sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks. Sulo Wuolijoki oli enne abielu Ellaga abielus hoopis oma ema lapsepõlvesõbranna tütrega. Ilmselt oli see abielu juba ammu kavandatud. Pulmareisilt Berliinist saatis Sulo aga Ellale iga päev kirju ja kinnitas, et ta pole sõrmeotsagagi puudutanud oma naist, See väljend on Wuolijoele hästi meelde jäänud ning ta on kasutanud seda mitmes oma teoses. 1908 abiellus ta Sulo Wuolijoega, siis võttis ta Ella Murriku asemel kasutusele nime Hella Wuolijoki. Hiljem paar lahutas, see jäi Wuolijoe ainukeseks abieluks. Maailmasõja ajal siirdus Wuolijoki ärimaailma, ta ostis saeveskeid, mis 1923. läksid küll pankrotti aga see ei olenenud Hellast. 1911, pärast Wuolijokede ainukese lapse Vappu sündi, hakkas Hella mõtlema kirjanduslikust tööst ja saatis oma esimese näidendi Talulapsed, Tallinna. Esietendusele Estonias järgnes etendamise keeld.
Kirjanikud ja filosoofid läänest ja idast: Ch.Darwin, K.Marx, H.Ibsen, J.Aho, L.Tolstoi, M.Gorki, I.Turgenev, F.Dostojevski, W.Goethe, H.Heine, G.Byron, V.Hugo, E.A.Poe jt Väljaanded: Albumid "Noor-Eesti" I (1905); II (1907); III (1909); IV (1912); V (1915) Kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri "Noor Eesti" (1910-1911), Ajakiri "Vaba Sõna" (1915) "Noor-Eesti" albumites: Luule Juhan Liivi "Noor-Eestile"; Gustav Suits "Noor-Eesti"; Anna Haava, Karl-Eduard Söödi, Aino Kallase, Hella Murriku (Wuolijoki), Villem Grünthal Ridala, Kristjan Jaak Petersoni, Jaan Oksa jt luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A.Kallas, A.Kitzberg, H.Murrik, Fr.Tuglas, E,Vilde, A.H.Tammsaare jt Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt