67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm
Tuumik oli Lavrenti Beria, Nikolai Bulganin, Nikolai Voznessenski, Andrei Ždanov, Nikolai Kuznetsov, Georgi Malenkov, Nikita Hruštšov. Nemad kõik tulid võimule 30ndatel, kui Stalin oli võimul kinnnistunud. Nende võimu juurde toojaks oli Stalin ise. See seltskond on Stalini jaoks sõjajärgsel ajal nö tuumikuks võimustruktuuris, neile inimestele ta kõige rohkem toetub. Beria oli 20ndatel-30ndate alguses tegutsenud partei ja julgeoleku liinis Taga-Kaukaasias, tema jaoks murranguperioodiks sai Suure Terrori aeg, tema oli see, kes Nikolai Ježovi, kes oli 30ndatel Siseasjade Rahvakomissariaadis terrori üks olulisemaid läbiviijaid, asemel tuli 1939 Siseasjade Rahvakomissariks. Beria ajal Suur Terror lõppes või seiskus. Polnud tema teene, selle oli Stalin selleks ajaks ära otsustanud. Jääb ka hiljem seotuks suuremal või vähemal määral julgeolekuorganitega, temast saab ka täitevvõimu liinis väga oluline figuur. Kindlasti on tema üks
annaabi.ee 
