1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Milles väljendub valgustuse kui vaimse liikumise murrangulisus? Põhjendage. Keskaegne maailmapilt, mille keskmeks oli jumal, asendus inimesekeskse maailmapildiga. Hakati väärtustama inimmõistust ja arengut inimvõimete kaudu. 2. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3
See sõtlus autorist, kuidas keegi päevasündmused kirja pani. - memuaarid - 18. saj romaanile on allikaks mittefiktsionaalsed sündmused - tolle aja proosaautoreid eristab see, et igaüks mõtles ise viisi, kuidas oma romaani üles ehitab - arenes välja lineaarse jutustamise stiil, tugines kunagisele eeposele - Lawrence Herne lükkas lineaarse jutustuse ümber - sealt edasi areneb jõudsalt kaasaegne romaan ¤ Omalaadi romaane hakkasid kirjutama prantslased. Kuna 18. sajandi murrangulisus muutis maailma rohkem globaalsemaks, toimusid kokkupuuted teiste riikide kirjandusega, s.h ida, pärsia ja araabiakeelse kirjandusega. - hakkas tekkima ühiskonna kritiseerimine - Voltaire suur vormiuuendaja, püüdis kõigis zanrites midagi uuendada. Paljude hilisemate algatuste esmakatsetaja. Idamaine jutustus sobis hästi tema vaadetega. Järgis idamaise jutu struktuuri saatus pillutab tegelast, iial ei tea, millal õnn pöördub jne. Lähtub ka ateistlikust hoiakust
Ülemkihid võtsid kiiresti omaks uued tõekspidamised. Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne. Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt). Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde (Wanradt-Koell, oe=oo alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega. Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon. Kindlasti reformatsioon edendas vaimset kultuuri. Aga reformatsiooni murrangulisus on siinmaal ületähtsustatud. Sarnased arengud ka varem: kohalikud kirikud emantsipeerunud paavstist jne. Usuküsimus jäi üsna tähtsusetuks.