Teiseks maailmasõjaks olid paljud riigid ennast varustanud suurte gaasivarudega, sest suurriigid eeldasid, et uus sõda toimub suurel määral mürkgaasidega. Mürkgaase, aga sõjas ei kasutatud, sest kardeti, et ka vaenlane teeb sama. Teise maailmasõja ajal osutus ratsavägi täiesti kasutuks, põhjuseks oli tankiarmeede kasutusele võtt. Sõda muutus motoriseerituks ning lennukid ja allveelaevad arenesid võimsalt. Kõige murrangulisemaks oli aatompommi valmistamine ja Teises maailmasõjas selle kasutamine. Sõjatehnika arenes hoogsalt külma sõja ajal, kus sõdisid demokraatlik ja kommunistlik leer. Külma sõja käigus suurriigid omavahel ei sõdinud, kuid võitlesid väiksemate riikide ja territooriumide pärast ning laiemalt oma mõju pärast maailmas. Varsti oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut
positiivseid külgi kuid siiski on minu arvates tema suurimaks ohuks näiteks tuumasõda mille lävel on inimkond juba paar korda seisnud ning mis kujutaks suurt ohtu meile, kuna tuumapommist vabanev kiiritus on väga kahjulik inimesele ning võib põhjustada geenihäireid, haigusi või koguni surma. Kuid mitte kõik teadlased ei olnud orjenteeritud vaid massihävitusrelvade tootmisele vaid suurt rõhku anti ka inimese elukvaliteedi ning heaolu parandamisele ning arendamisele. Üheks murrangulisemaks leiutiseks on kübertehnika ning eelkõige arvuti. 1971. Aastal loodi firmas INTER mikroprotsessor mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist. Arvutitest on saanud tänapäeva elu ühed väga olulised osad ning suur osa tänapäeva Eesti ühiskonnast ei kujutaks enam isegi elu ette ilma arvutiteta. Samas on toonud arvutid meieni ka negatiivseid jooni, näiteks 21. Sajandil on suurenenud laste ärevus ning
spetsiifiliselt paardunud lämmastikaluste Kanoonilises DNA struktuuris paarduvad puriin ja pürimidiinalused vastavalt adeniintümiin (AT) ja guaniintsütosiin (GC) ja see paardumine hoiab DNA ahelaid koos kaksikheeliksina AT paar2 vesiniksidet GC paar 3 vesiniksidet DNA kaksikheeliks: James Watson ja Francis Crick 1953 DNA kasikheeliksi kujuline sekundaarstruktuur on üheks murrangulisemaks avastuseks bioloogias Heeliksit stabiliseerivad: Lämmastikaluste vahelised spetsiifilised vesiniksidemed Kohakuti asetsevate lämmastikaluste vahelised van der Waalsi interaktsioonid Seletas ära empiirilise Chargaffi
annaabi.ee 
