Uurimustöö huvitamaks osaks oli Lõunasaare ja Põhjasaare erinevused. Kokkuvõtlikult võiks öelda et Põhjassaar on mõnevõrra soojem kui Lõunasaar, seal on tegevvulkaanid, geisrid ja kuumaveeallikad. Vulkaanid on kujundanud kogu Põhjasaare maastiku. Lõunasaarel on nii vihmametsad, kõrbed kui ka liustikud. Uuringus sain rohkem teada ka laamadest, mis põhjustavad Uus- Meremaal maavärinaid. Kuna Uus-Meremaa asub oma vulkaanide, mägede ja liustikega täpselt laamade murrangujoonel, seal, kus Indo-Austraalia laam kohtub Vaikse ookeani laamaga, ja sellepärast maavärinad tekivadki. Üks murrangujoon jookseb pikkupidi läbi Lõunasaare mägede. Üllatav oli see, et Uus-Meremaal ei olnud kunagi minevikus mitte ühtegi kiskjat, mistõttu linnud arenesid pisut teistmoodi kui mujal maailmas - kuna kiskjaid ei olnud, siis polnud lindudel ka suurt vajadust lennuvõime järele, enamus aega nad patseerisid ilma ohuta mööda maad ning otsisid sealt toitu
Tsivilisatsioonid on ilmselt kõige püsivamad inimkooslused. Valitsused, riigid, impeeriumid langevad, formeeruvad ümber ja isegi kaovad, kuid tsivilisatsioonid jäävad. Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik Samuel Huntington ( sünd. 18. aprill 1927), Harvardi ülikooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokupõrge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996. Vt. lähemalt TOOMAS H. ILVES , Murrangujoonel: Samuel Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrgetest Eesti Ekspress 07. oktoober 1999 Raamatu põhitees on suhteliselt lihtne: külma sõja ideoloogilise vastasseisu lõppemisega ei kao riikidevahelised vastasseisud kuhugi, vaid asenduvad erinevate kultuuriliste väärtuste ja tõekspidamiste konfrontatsiooniga. Huntington leiab, et külm sõda sundis maailma kunstlikult kahte leeri. Külma sõja 37
annaabi.ee 
