Meie teaduse rahastamise süsteem on sügavalt korruptiivne, ta teenib algusest (taasiseseisvumisest) peale üksikute teadlaste isikliku teadusliku karjääri huve selmet teenida Eesti riiki ja rahvast. Kartellipoliitika, nagu kõikjal muudelgi elualadel siin riigis. Teaduse hindamise kriteeriumid on spetsiaalselt välja mõeldud selleks, et võimalikult suuremat hulka teaduseinimesi riigi kasina „supikausi“ äärest eemale tõrjuda. Mõelgem end tagasi raskesse murranguaega. NSVL ajal oli teadusasutuste rahastamine riiklik ja ENSV eelarves. Lisaks saadi projektide ja isiklike sidemete kaudu tõhusat lisa üleliidulistest allikatest. Mitmel üleliidulisel ministeeriumil olid Eestis ka rakendusuuringutega tegelevad allasutused või nende osakonnad, kelle tegevusest avalikkus midagi ei teadnud, kelle tööaruanded olid tihti salastatud ja leidsid heal juhul kusagil „kodumaa avarustes“ rakendamist üldse mitte tegelike autorite nimel ja osalusel. Ja
Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1972. aastal sai Traat romaani eest Nõukogude Eesti preemia. Mats Traadi teoste paralleelid oma eluga on väga lähedased. Postimehe artiklis ütles ta järgmist: "Üldraamistik on muidugi minu suguvõsalt võetud, 1885. aastal abiellus minu isa esimest korda ta oli siis 20-aastane ja tema abikaasa oli tast kolm aastat vanem. Nende pulmaga hakkabki saaga peale. Ja ka ühiskondlikus elus tähendas see murranguaega: venestamine, uued reformid jne. Aga siiski polnud «Minge üles mägedele» mälestuste kogu ega ajalookroonika, vaid ikkagi täie teadmisega komponeeritud romaan." Õige on ka see, et autor kasvab koos oma tegelastega. Tegelased elavad oma elu ja ajavad oma asja. Sa võid olla nendega nõus või mitte. Tekivad psühholoogilised võrgustikud ja liinid, mis ei sõltu enam autori tahtest. Ise võid sa teada või mitte teada, kuid kirjaniku ülesanne on jutustada inimese ja tema saatuse lugu."
masendusest vabastajaks, misjuures loomishoog tõuseb vahel isegi joovastavaks lõbutundeks" (Looming 1938, nr 4, lk 469). Tuntavalt on Talvik saanud mõjutusi Dantelt, Baudelaire'ilt, Fran?ois Villonilt, nende mõju kestab ka tema edasises loomingus. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Ristikivi:"...Aeg oli iseenesest väga ebasoodus luuletuskoguga esinemiseks ja sellega tähelepanu äratamiseks. Eesti elas just üle poliitilist murranguaega, raske majanduskriis oli vaevalt taganemas. Ometi peab ütlema, et Talvik äratas tähelepanu, et ta sellest peale oli vähemalt luuleharrastajate teadvuses, olgu need siis pooldajad või vastased..." Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali. 1934. aasta "Loomingu" 6
annaabi.ee 
