Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"murrakul" - 3 õppematerjali

Mansi Keel
16
pptx

Mansi Keel

MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele  Emakeele  Rahvaarv  Rahvaarv  Rahvaarv  kõnelejaid  kõnelejaid  1989 2002 2010 2002 2010

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
3 allalaadimist
Tartu murre-Otepää murrak
18
doc

Tartu murre, Otepää murrak

9. ne- ja us- sõnade sisseütlev on i lõpuline (minestuzi `minestusse`). 10. i- mitmus on säilinud üsna hästi, aga üldistunud tugevaastmeliste vormidena (lehtist `lehtedest` jalgul `jalgadel`) 11. tartu murdele on omane kahe demonstratiivasesõna sarja kasutus. Lähedal olevat märgib si `see` ni- ne `need`, kaugel olevat ja abstraktse t `too` n- nu `nood`). 7 5. Otepää murrak 1. Otepää murrakul ei ole ühelgi sõnal h tähte ees (audma, obõnõ, õng, aug). 2. sõna lõpus on kuulda h tähte, eriti mitmuse nimetavas ja ainsuse osastavas (õhtah). 3. sõna lõppudes tulevad ümberhäälikud ette, s.o. ä, ö, ü, mis kirjakeeles olemas pole (ädä, ärä, lännü, vettünü, tulõl) 4. pikk üü selgesti kuulda, mitte üi (nüüd, süüdü, müüdü, müürü) 5. pikk oo on ühesilbiliste sõnade nimetavas enam u poole, aga teistes käänetes

Varia → Kategoriseerimata
85 allalaadimist
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660): grammatika põhineb Lääne-Eesti Kullamaa murrakul. Pikka vokaali võiks kirjutada kahe tähega; 3. isiku lõpp on pigem b kui p. On märganud astmevahelduse olemasolu, kuid ei oska seda seletada. Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü.

Eesti keel → Eesti keel
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun