filmi teha ning Flaherty lahkus. Etnograafilise mängufilmi ja hollywoodliku filmi vahele saab paralleele tõmmata. Van Dyke´le aga selline filmikäsitlus sobis ning ta tegi ridamisi veel sarnaseid filme. Tema üks kuulsamaid etnograafilisi mängufilme on "Eskimo", mis rääkis inupiat´ide hõimust. Lisaks etnograafilistele mängufilmidele tegi ka tavalisi Hollywoodile omaseid filme. Flaherty sattus järjekordselt tegema etnograafilist mängufilmi "Tabu"(1931) seekord F. W. Murnauga. Murnau oli Saksa filmitegija, kes oli emigreerunud Ameerikasse ning teinud seal ka mõned filmid. "Tabu" filmiti Prantsuse Polüneesias ja oli püstitatud osaliselt polüneesia kultuurile. Flaherty filmis ainult esimese stseeni ning varsti lahkus jällegi erimeelsuste tõttu. Murnau pidi filmi üksinda lõpuni tegema. Nädal enne esietendust sai Murnau surma (Flaherty siiski võttis tema matusest osa). Flaherty üks põhjus mõlemast
teha. Samas see oli eelistuseks, et film oleks võimalikult autentne, nn dokumentaalne lähenemine. Filmi tegemise tagamaad on ka põnevad: Murnau oli hollywoodi süsteemis pettunud nt, Flaherty samamoodi. Taheti teha filmi, ilma et allutaks hollywoodi põhimõtetele. Osad väidavad, et Flaherty roll filmi tegemisel üldse puudus. Emotsioone antakse pildiga siis edasi. Flahertyl hakkas kaamera juksima ja seega tema ei filminud kogu filmi, selleks ajaks olid tal ka Murnauga suhe halvenenud, mingi operaator hoopis filmis. Lõpuks Flaherty osa oli ainult ilmutamine. Tegemist on kohaliku looga, millele põhines siis Flaherty. Dokumentaalfilmide juures on kõige tähtsam stsenaarium, Flaherty seda ei teinud kunagi. Filmis olid selged stereotüübid olemas, mitmekesisus suht puudus. Teemadeks paradiis ja mis paradiisiga juhtub, kui valge inimene tuleb (stereotüüpne lähenemine again). Protsess oli ka tegelikkuses sedamoodi. Film räägib
annaabi.ee 
