Põhikooli 7., 8. ja 9. klassides läbiviidud küsitlustega mille koostamisel hoiti silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam
ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli lugejaid vastavalt 6,9%, 6,1% ja 5,8% elanikkonnast (Loetuim leht..., 2013). 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus Viimasel ajal on hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini kuulda, et noored ei taha tänapäeval lugeda, eelkõige ilukirjandust, kuigi inimesed loevad mitmel eesmärgil. Noored loevad uurimuste andmetel iga päev erinevaid tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Eestis peetakse loomulikuks seda, et lapsed loevad maailma- ja eesti kirjanduse tähtsamaid teoseid ning klassika juurde viivaks teeks on koolikirjandus. Kohustusliku kirjanduse vastu räägib aga see, et kui kodudes isegi on olemas väärtteoseid,
annaabi.ee 
