kooliajaks Pariisi ning tuleb puhkuse ajaks Le Bosci tagasi.Järgmisel aastal pidi Henri hakkama koolis käima.Kõige rohkem muret tegi ema Ad?lele aga poisi tervis mingi häda tõttu ninakoopas vaevasid Henrit pidevalt külmetushaigused.Ja veel hullem ta ei kasvanud üldse nii kiiresti, nagu tema tervemad nõod, ning ei püsinud mõnikord kindlalt 6 jalul. Ühe toa seinal Le Boscis võib tänini näha liigutavaid tõendeid Ad?le'i murets, sest sinna on tõmmatud jooned, mis märgivad laste kasvu, ja Henri omad jäävad teistest alati veidi allapoole. 7 Henri isa Alph kasakarõivais ja jahikulliga Henri isa jahirõivais Lõpuks 1872.aasta suvel Pariisi elama asudes viis Ad?le Henri vaatama Pariisi tolleaastast tööstusnäitust ,,Palais de l'Industrie's". Näitusel väljasolev kunst peegeldas võimude teadlikku püüet taaskehtestada kindlad kunstilised väärtused
säilivus e sü m b oliks. Erne s ak s a loomingu s s e kuuluvad ka viis oop erit , neist " Tormid e randa " on ka korduvalt lavastatud. Gustav Erne s ak s a üks tuntumaid koorilaule on " Hakka m e , m e h e d , mine m a ". Publitsisti ja m e m u a ri stina avalda s Gustav Erne s ak s 5 raam atut, milles on ühte sulatatud mäl e stu slik autobiogra afiline ja doku m e nta aln e kultuurilooline aine s: · "Suu laulab, süd a murets e b " 1971 (väljavõtteid selle st raa m atu st avaldati bibliofiilse väljaand e n a "100 rida", 1983 ) · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse " 1980 · "Laine tõus e b " 1983 (Juhan S muuli nim eline kirjandu s e aastapr e e m i a 1984 ) · "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille . Viiulid ja meistrid Eestis
annaabi.ee 
