Meie tulevik sõltub sellest millist eeskuju me näitame noortele. Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Selles statistikas pole näha noorte seas suitsetajate protsenti, kuid noorte seas on suitsetamine väga levinud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (TKU, 2016) on igapäevasuitsetajad 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest.1 Kõige muretekitav on see, et rasedate hulgas aastal 2008 oli 10,6% suitsetajaid ja praeguseks ajaks viimastel aastatel on märgata langustendentsi kuid väga vähest .Muretekitav on see selle poolest , et kui rasedad suitsetavad siis tõenäolisus , et laps sündib haigena on liiga suur. Üheks riigi ülesanneks ongi tagada elanikele õigus tervise kaitsele. Õigus tervise kaitsele on üks põhilistest inimõigustest, mis on põhiseaduses kirjas ja on tihedalt seotud Põhiseaduse § 10
käsiks tal täisvõimsusel edasi minna. Tänu sellele võib inimesel esineda liigne ärritus, unetus, peapööritus, allergilised reaktsioonid, iiveldustunne ja kõhulahtisus. (Ehala-Aleksejev, 2010) 1.6 Noorte energiajookide tarbimine 2011. aastal avalikuks tehtud uurimus ajakirjas ,,Pediatric", milles räägiti energiajookide pahupoolest väidetakse, et lihtne kättesaadavus ning üleliigne tarbimine on kujunemas ülemaailmseks probleemiks (Mürgistusteabekeskus, 2012). Muretekitav toitumisspetsialistidele on see, kuidas noored neid tarbivad. Kui ühe purgi manustamine ei teeks veel midagi, siis mitme purgi järjest ärajoomine võib tekitada tõsiseid probleeme või isegi surma. (Tarbijakaitseamet, 2012) Eestis läbiviidud uuring näitas, et igapäevaselt joob energiajooke 7% õpilastest. Uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut (uuringus osales ligikaudu 1300 3.-12. klassi noort)
annaabi.ee 
