Settekivimid on tekkinud setete kivistumisel. Settekivimid on näiteks savikilt, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisüsi. Peenestatud materjal tuleb tuule ja voolava vee abil nõgudesse või veekogudesse kus ta settib. Eesti settekivimid jaotatakse peamiselt karbonaatseiks ja purdkivimeiks. Peale nende leidub Eestis ka savi ja orgaanilist ainet sisaldavaid settekivimeid. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Setete kõvastumise, tsementeerumise ja ülemineku settekivimiks on väga pikk protsess. 4 Settekivimi üheks tunnuseks on kihilisus. Settekivimis leidub ka loomade või taimede jäänuste kivistisi ehk fossiile. Tardkivimid Tardkivimid on tuntud ka kui magmakivimid, sest see on tekkinud magma tardumise tagajärjel. Need võivad tekkida nii maakoores kui maapinnal.
maapinnal. Eristatakse jämedateralisi süvakivimeid, mis tarduvad sügaval maapõues (näiteks graniit) ja peeneteralisi, peitkristalseid või ka amorfseid purskekivimeid, mis tarduvad maapinnal (näiteks basalt, pimss). Settekivimid - Tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib (näiteks fossiilid, kvarts, lubjakivi, kisivüsi, turvas, põlevkivi, liivakivi). Moondekivimid - Kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivimid
annaabi.ee 
