vesi. Eriti intensiivne on see kuivas kliimas (kõrbes), sest temperatuuri kõikumine on seal suur. 3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Keemilist murenemist soodustab: 1) kõrge temperatuur, sest see kiirendab keemilisi protsesse, 2)Sademed(moodustuvad lahused).Eriti intensiivne on see palavas ja niiskes kliima. 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima - Kliimast sõltub murenemisprotsesside kiirus. Kui on vihmane kliima, siis laskuvad lahustumisvõimelised elemendid sügavamale maapinnasesse. b. Lähtekivim - Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis määrab ära mulla füüsikalised omadused nagu värvuse, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja mineraalainerikkuse. c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. e
kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat vee- ja õhupooridega struktuuri. Reljeef: mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi; kõrgus, maapinna kalle ja põhjavee tase. Aeg ehk mulla vanus:
Neid projekteerimisviise võib kasutada kombineeritult ja hinnata projektlahendust võrreldava kogemuse abil. Kõigil neil juhtudel tuleb arvestada komplekselt tervet hulka erinevaid tegureid: ehitise sobivust antud ehitusgeoloogilistes tingimustes; keskkonna tingimusi; ehitisele mõjuvaid koormusi ja sundpaigutusi; ehitusgeoloogilisi tingimusi, sealhulgas pinnasekihtide asetust, pinnaste tugevus- ja deformatsiooniomadusi, pinnasevee taset ja selle võimalikke muutusi, pinnase murenemisprotsesside toimumist ja karstinähtusi. maapinna võimalikku vajumist veealanduse tõttu; maapinna vajumeid kaevandatavatel aladel; 29 uute ehitiste mõju olemasolevatele; ehitise lubatavaid piirvajumeid ja deformatsioone; ehitise, vundamendi ja pinnase koostööd. Mõnedel juhtudel on oluline hinnata võimalikku deformatsiooni suurust kandepiirseisundis. Seda
annaabi.ee 
