Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivi ehk kaltsiumkarbonaadiga. Murenemine on nn eksogeenne protsess ehk energia selleks tuleb Päikeselt. Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse voolava vee, tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja setitatakse kusagil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja lõpuks ülessulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale. Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Graniit on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib
Glaukoniit on rohekat värvi, esineb sageli Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide Eurameerika 11. Miks Eesti settekivimite teradena, keerulise koostisega silikaatne raua- ühendid kantakse põhjaveega kompleksis ei leia (hästi) mineraal. murenemispaigast välja. Rasklahustuvad Al, Fe 4. Mis see Baltica üldse on? sauruste kivistisi? 3+, Si, Ti- ühendid ladestuvad Glaukoniit viitab madalale settimiskiirusele,
annaabi.ee 
