3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, soojuse ja rõhu toimel moondekivim, sulades magma,murenedes setted. Setted: kivistudes settekivim. 5) Laamade liikumine Ookeaniline + ookeaniline: eemalduvad, tekib uus maakoor, vulkaanid, maavärinad, ookeani keskmäestikud, pangasmäestikud. Eemalduvad tiheduse ja basaltse magma tõttu.
temperatuur, nagu päris kompostis. Ohtlikud jäätmed, nagu patareid ja autoakud, aga minu teada ka näiteks vanad eterniitplaadid, tuleb koguda vastavatesse kohtadesse. Kohe kindlasti ei tohi neid visata metsa all või tavalisse prügikasti. Neis on ohtlikud ained, mis vabaks pääsemisel võivad mõjutada tugevalt inimest, taimi ja loomi. Metall ja vanaraud on eraldi teema. Nad küll laguneksid looduses, roostetades ja murenedes, aga see võtaks sadu aastaid. Kasulikum on nad ümber töödelda. Vana auto juppidest tehakse uusi autosid. Vanametallist võib teha mida iganes- jalgrattast disainesemeteni. Usutavasti on selliselt tehtud asju ja esemeid, millest ei usukski, et need on tehtud vanast mõlkis autost. Prügi taaskasutamine on õige tegevus, aga kuipalju ta loodussõbralik on, ei ole päris kindel. Prügi ümbertöötlemiseks on vaja kasutada näitkes vett, kütet, mõnel juhul on selleks vaja tööle panna
Mullastik Kamerunis on levinud niiske kliimaga ekvatoriaalaladel tekkinud lateriit- ja troopilised punamullad. Savannis domineerivad tüüpilised punased savannimullad. Ekvatoriaalsed ürgmetsad levivad lateriitmuldadel (kohati leetunud).Lateriitmuldade tsooni põhjapiir asub umbes 5-8º põhjalaiusel. Lateriitmullad on tellispunase värvusega, tekivad sademeterohkes troopilises kliimavööndis rohkesti alumosilikaate sisaldavate kivimite murenedes (lateriidiline porsumine). Lateriitmuld tekib biogeensete tegurite kaasmõjul ja on väheviljakas muld. 4 Ekvatoriaalsete leetunud lateriitmuldade tsoonist põhja pool, kus valitseb vahelduva niiskusega ekvatoriaalne mussoonne kliima, asetseb hästi väljakujunenud savanni punaste muldade tsoon, mille piir kulgeb ligikaudu 10-12º põhjalaiusel. Punased savannimullad levivad soojema kliimaga piirkondades. Nad on punakaspruunid kogu profiilis
Jäämere valdavalt 2-4 m paksused jääalad. Üksikutes kohtades on merejää veelgi paksem. Põhjapoolkera suurim, umbes 3 km paksune mandriliustik asub Gröönimaal. Luistike ja merejää servaaladel esinevad laialdaselt ebatasased jääkuhjatised see on rüsijää, mis kujuneb surve all olevate jääväljade murenedes. Rannikul ning Põhja-Jäämere kokkupuutealadel ookeaniga sulab rüsijää suvel nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki nendes vetes hulbivad kogu suve jääpangad ja jäämäed, on meresõit võimalik. Kui mererannik
Orud täitusid hiljem setetega olla vähene või üldse puududa. Mõned elavad sümbioosis taimedega, peamiselt kaunviljadega (nt. Moreeni põhimass pärineb aluspõhja kivimitest Eelised: soja, hernes, alfalfa - liblikõielised). Moreeni murenedes ja leostudes on paetükid suurendanud savi Vähenenud väljasuremine....suurenenud immigratsiooni või Mõnedel sümbiootilised suhted muude taimedega (nt. Lepp, osatähtsust, ka mullas rekolonisatsiooni tõttu astelpaju). Nüüdisreljeefi põhivormid
annaabi.ee 
