, pilliroog . Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja Meriski Suurkoovitaja Hanelised Värvulised Kahepaksed Kõre e. juttselg-kärnkonn Putukad Liblikad Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. TOIDUAHELAD ÄMBLIK > KURVITS > REBANE MARDIKAD > PARDIPOJAD > KOTKAD SÄÄSED > ALPI RISLA > KOTKAS VIHMAUSS > MUTT > HIIREVIU Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid.
nektarit sisaldavad taimed rikkalikult õitsevad. Paljudele liikidele meeldib kinnikasvamise esimene staadium, kus ei ole toimunud veel liiga tugev kulustumine ega võsastumine.Teised putukarühmadTeiste putukate elust rannaniitudel teatakse suhteliselt vähe. Matsalus viimasel ajal tehtud uurimised lubavad väita mitmekesise putukafauna olemasolu karjatatavail rannaniitudel.Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. 3) Rannaniitudel on väga rikkalik kurvitsaliste kooslus. Kurvitsalised tunnevad end hästi rannakarjamaadel.Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Pesitsusajal toituvad kurvitsalised putukatest, ämblikest, tigudest, vihmaussidest ja hulkharjasussidest. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest
häälikute nimesid. Kaashäälikute pere armastab rahulikumat sinist värvi. Nendegi hääli võime kuulda, aga need pole nii kõlavad. Kaashäälikute pere elab sinises karbis. Paneme koos kõik kaashäälikud sinisesse karpi ja nimetame neid. Nagu te näete on mul alles veel 6 rohelist palli, need on kaashäälikute murelapsed, sest neil on kogu aeg hääl ära. Päike tahtis neid rõõmustada ja saatis oma kollased kiired neid soojendama. Sinine ja kollane värv segunesid ja murelaste riided muutusid rohelisteks. Rohelist on aga kerge märgata ja koos teiste häälikutega muutub kuuldavaks ka nende sosistav hääleke. Nimetame häälikud ja asetame nad rohelisse karpi. Sõnades on tähtis koht nii täishäälikutel kui kaashäälikutel. Häälikud võivad kõlada lühemalt ja pikemalt. Vastavalt kõla pikkusele moodustuvad uued sõnad. Täna said kõik häälikud endale kodud, külas hakkavad nad meil sageli käima,
annaabi.ee 
