Üheks näiteks oleks tuuleenergia. Eestis on juba mõned tuulegeneraatorid töös, ent suuremaks energia tootmiseks on neid vaja rohkem. Kokkuvõtteks on Eestis kindlasti mitmeid keskkonnaprobleeme, ent neid leidub igas riigis ning ei kao kuhugi. Raske on loota, et kunagi elab inimkond ajal, kus ei leidu ühtegi keskkonda või loodust rikkuvat murekohta. Eestis on sellegipoolest käimas aktiivne loodusekaitse, koos loodusparkide ja alade kaitsele võtmisega. Looduse kaitsmine ja säilitamine on niisamuti järkjärgult tõusuteel. Pühendudes sellise käitumise jätkumisele, elavad eestlased veel mitmeid põlvkondi puhta ning ilusa loodusega Eestimaal.
Brexit. Kas venemaa mängis Brexitis olulist rolli, on raske tõendada, kuid kahtlemata vähendas see EL-i suurust, võimsust ning tekitas kahtlusi selle edasises käekäigus. Brittide väljaastumine on olnud tõsine murekoht ning paljud kartsid selle järel ka teiste liikmete väljaastumist. Tänaseks näeme, et siiani pole seda juhtunud kuid muret on tekitanud kindlasti kasvav populistide populaarsus rahva hulgas. Küsimus peidab enda all aga märksa laiemat murekohta ning tekib küsimus – kuidas edasi? Oma ajaloo jooksul on EL sammunud rajal, mis viinud suurema integratsiooni ja võimu koondumise keskvalitsuse kätte. Ehkki see võib suurendada probleemide lahendamise efektiivsust ja võimalusi ning võib paljudes valdkondades kasulik olla, on ka palju neid, kes näevad selles ohtu riikide suveräänsusele. Aina rohkemate õiguste koondumine EL-i tasandile paneb õigustatult küsima – kuhu me suundume ning kas selleks on eelkõige liitriik
annaabi.ee 
