meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil. PELLER (ROUBICZEK) 1)Pelleri järgi on mängule iseloomulik see, et laps kannab rolli üle teistele objektidele-
arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil.[1] Susan Isaacs Briti haridustraditsioonis tugeval kohal olev käsitlusviis, et mäng on