Puuvilju tuleb väga hoolikalt pesta, eriti kui on tegemist importviljadega. Viimaseid on kasvu ajal mitmeid kordi pritsitud mürkkemikaalidega kahjuriputukate ja haiguste tõrjeks, seetõttu on nende pind väga kõvasti saastunud. Puuviljade keetmisel pannakse ettevalmistatud viljad kas tervelt või lõikudena suhkruga maitsestatud kuuma vette, lisatakse maitseained ja keedetakse nõrgal tulel, kuni vili on pehme, kuid mitte lagunenud. Lagunemise vältimiseks lisatakse muredate viljade puhul keeduveele veidi sidrunhapet. Happel on ka teine ülesanne ta kaitseb kooritud puuvilju tumenemise eest. Küpsetamisel pannakse terved puuviljad ahju kas koorimata või kooritult ja serveeritakse kuumalt või külmalt nii kastmes kui lisanditega. Püree valmistamisel marjad ja puuvili kas keedetakse koos suhkruga või küpsetatakse ja surutakse seejärel läbi sõela, segatakse suhkruga ja kuumutatakse, kuni segu hakkab läikima.
õige jahu valikust. Jahuga paksendatud kastmetest toore maitse eemaldamiseks ja meeldiva pähklimaitse saavutamiseks hautada kastet madalal kuumusel 78 minutit. Kõrge proteiinisisaldusega (üle 12%) jahus tekib vedeliku lisamisel rohkesti gluteeni, mille niidikesed moodustavad taigna sõtkumisel elastse võrgu. Seetõttu sobib taoline jahu eeskätt pärmitaignast küpsetiste ja koduse pastataigna valmistamiseks; muretaigen kipub sellisest jahust tulema kõva ja sitke. Muredate ja pehmete kookide, pirukate ja muude küpsetiste jaoks on teil vaja madala proteiinisisaldusega (59%) jahu. Kõige lähemal sellele (9,5%) seisab meil saadaolevatest jahudest Saksa nisujahu markeeringuga Kalew. Veski-Mati nisujahu on keskmise proteiinisisaldusega (10,6%) n-ö tavajahu ja sobib seetõttu peaaegu kõikide tavaküpsetiste jaoks. Kõige kõrgema proteiinisisaldusega (koguni 14%) on täisteranisujahu, mida mõnikord nimetatakse ka grahamjahuks
annaabi.ee 
