Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutatud teost lugedes ei oska me seda arvatagi, sest tekstist loeb välja, kuidas hoopis suur armuvalu sundis Francois põgenema. b) François Villon pidi pärast magistri kraadi saamist astuma õigusteaduskonda ning saama kanoonilise õiguse doktoriks, sest sellel ajal oli see vajalik haridus, et elus läbi lüüa. See ei pakkunud aga Villonile huvi
Soolised lahknevused rolliarusaamades ilmnevad eelkõige nendes küsimustes, mis puudutavad kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone. Mida haritumate ja nooremate meeste naistega on tegemist, seda modernsemad on üldjuhul ka nende rollihoiakud, mis lubab loota iganenud soostereotüüpide kandepinna murenemist tulevikus. 2000. aasta ohvriuuring näitas, et inimeste suhtumine karistamisse on muutunud pehmemaks. Vastused küsimusele "Missugune oleks õige karistus teistkordses murdvarguses süüdi tunnistatud 21aastasele mehele, kes varastas teleri" näitasid, et võrreldes 1995. aastaga on oluliselt vähenenud vanglakaristuse pooldajate osakaal ning kasvanud ühiskondliku tööteenistuse pooldajate osakaal.(Victims of Crime in Estonia 19932000, Andri Ahven,Lauri Tabur,Kauko Aromaa). Väärib märkimist, et küsitluse andmetel on Eestis vanglakaristuse pooldajaid juba vähem (23%) kui oli LääneEuroopa riikides keskmiselt 1992. aastal (27%; uuemad võrdlusandmed puuduvad)
annaabi.ee 
